Koolitus 5Koera võtmine tähendab automaatselt ka seda, et teda tuleb koolitama hakata. Kõige elementaarsem neist on kuulekuskoolitus ja iga valge lambakoera omanik peaks oma koeraga vähemalt kuulekuskoolituse esimese taseme läbima, et saavutada koeraga head kontakti ja kontrolli tema üle.
 
Meie kenneli koerte kuulekus- ja kaitsetreeningud toimuvad Tallinna külje all Männiku külas. Pilte trennidest leiab selle lingi alt. Jäljekoolitus on vastavalt treeningraafikule erinevatel jäljepõldudel. Treeningutega liituda soovijatel palun ühendust võtta e-mailil info@btww.eu või telefonil 50 84 219.
 
Erinevaid valgetele lambakoertele sobivaid koolitusalasid:
Koolitusega tegelemine loob kontakti omaniku ja koera vahel õpetades omanikule suhtlemist koeraga ning koerale sõnakuulelikkust. Selle tulemusena on võimalik koera erinevates olukordades paremini kontrolli all hoida, mis omakorda soodustab koerte paremini sobitumist inimühiskonda. Koolitus võib olla lihtsalt harrastusena käies kord nädalas koeraga koolis, kuid sellest võib välja kasvada ka tõsine sport. Huvilistele korraldatakse iga koolitusliigi juurde ka erineva raskusastmega võistlusi alates kutsikate ja noorkoerte võistlustest ja lõpetades meistrivõistlustega.
 
Eestis on olemas Eesti Kennelliidu koerte koolitust koordineeriv kogu, mis on tugiorganisatsioon koolitusega tegelevatele klubidele ning tegeleb üle-Eestiliselt koerte võistluste, koolituste ja testidega seotud ürituste koordineerimisega ja nendest teavitamisega. Nende koduleheküljelt on võimalik saada lähemat informatsiooni erinevate koolitusliikide ja nende koolitajate kohta. Samuti on seal üleval koolituseksamite ja võistluste toimumisajad ja kohad.
Kuulekuskoolitus, mida on Eestis kaks erinevat liiki.
 
Kuulekuskoolitus (KK)
Kuulekuskoolitus on Eestis üks kõige levinumaid koolitusliike ja sobib kõikidele algajatele. Kuulekuskoolitusel on kolm raskusastet KK1, KK2 ja KK3 ning sisaldab endas erinevaid elemente nagu kõrval käimine, inimrühm, püsilamamine, juurdetulek, kohale saatmine, üle tõkke hüppamine, eseme toomine ja paugukatse. KK on hea alusbaas edasiminekuks Põllujäljele ja IPO-le.
 
Sõnakuulelikkus (SK)
Sõnakuulelikkus on rahvusvaheline koolitusliik, kus on neli erinevat raskusastet. Algklass (ALG), Avaklass (AVA), Võitja klass (VÕI) ja Erivõitja klass (EVÕI) ja sisaldab endas erinevaid elemente nagu grupis lamamine, kõrval liikumine, juurdetulemine, tõkke ületamine jms. Nii sõnakuulelikkuse kui kuulekuskoolituse põhialused on samad ning erinevad nad ainult mingil määral elementide poolest. Kuna sõnakuulelikkuses ei ole paugukatset on see hea alternatiivne harrastusala pauku mitte taluvatele koertele.
 
Jälje ajamine, mida on samuti Eestis kaks erinevat liiki
 
Teenistuskoerte põllujäljekatse (PJK), mis on teenistuskoertele mõeldud koolitusala koosnedes kuulekusest ja jäljetööst. Põllujäljekatsel on kolm raskusastet PJK1, PJK2 ja PJK3 ja koosneb kahest osast jälje ajamisest ja kuulekusosast. Jäljetöö toimub vastavalt rahvusvahelise IPO-eeskirja A-osale ja sellele liituv kuulekusosa toimub vastavalt kehtiva rahvusvahelise IPO-eeskirja B-osale.
 
EKL Jäljekoerte eksam (FH) on rahvusvaheline spordiala, mis koosneb jälje ajamisest ja on kahe raskusastmega FH1 ja FH2. FH jälg on eriti pikk ja keeruline sisaldades endas palju nurki ja ka näiteks kaart ning olenevalt raskusastmest 4 – 7 eset. FH jälg pannakse alati maha võõra inimese poolt ja peab olema jäljele minnes 3 tundi vana.
 
Rahvusvaheline teenistuskoerte koolitusala:
 
Koolitus 6FCI Rahvusvaheline Teenistuskoerte Koolitus (IPO), milles on kolm raskusastet IPO1, IPO2 ja IPO3. Iga raskusaste koosneb omakorda kolmest alast – Jälg (A osa), Kuulekus (B osa) ja Kaitse (C-osa). Lisaks peavad koerad enne iga osa algust läbima iseloomutesti. IPO on juba kõrgema taseme koolitus, mis eeldab koeralt kaitsevõimet ja tugevat närvisüsteemi.
 
Ühiskonnakõlbulikkuse test (BH) on mõeldud eeleksamiks teenistuskoertele enne teenistuskoertele mõeldud katse nagu IPO, SchH või VPG sooritamist. Selle testi eesmärgiks on kontrollida, kas koer on ühiskonnale ohutu ja põhiliselt just kaitsesooritust tegevate koerte ühiskonnakõlbulikkuse määramiseks. Katse koosneb kuulekuse osast, mis ei sisalda endas eseme toomist ega tõkkeid ja hinnatakse ka ümbrusesse ja inimestesse suhtumist.
 
Agility
Agility on koerte takistusraja läbimine aja peale, mis on võistlus kiiruse, osavuse, sõnakuulelikkuse ja koostöö peale. Agilitys on kolm võistlusklassi hüpped 1, 2 ja 3 klass ning koerad on jagatud turjakõrguse järgi kolme võistlusrühma Mini (S), Midi (M) ja Maksi (L). Agility idee on saanud alguse hobuste takistussõidust ja on lõbus ja haarav sport nii koerale, koeraomanikule kui ka pealtvaatajatele. Agilitys on tähtsal kohal koerajuhi ja koera koostöö ning teineteise mõistmine takistuste läbimisel.
 
Flyball
Flyball ehk Eestikeelse vastena lendpall on meeskondlik sport koertele, kus kaks meeskonda võistlevad omavahel aja peale takisturaja läbimisel palli toomises. Takistusraja teises otsas on pallimasin, mis lennutab välja palli kui koer selle käivitab. Palli tagasi toonuna läheb takistusrajale järgmine koer meeskonnast. Lendpall on kaasakiskuv spordiala, mis on maailmas suhteliselt levinud kuid Eestis veel kahjuks aktiivselt ei harrastata.
 
Rakendisport
Suhteliselt uus ala Eestis on rakendisport, mille koordineerimisega tegeleb Eesti Rakendisportlaste Liit. Rakendisporti kuuluvad:
Kelguvedu, kus kelku või rege veab määratud distantsil aja peale hulk koeri.
Rakendisuusatamine, kus koer veab kelku mille külge on ennast kinnitanud suusataja.
Suusatajavedu, kus koer ja suusataja on omavahel ühendatud vetruva otsaga veoliiniga.
Käruvedu, kus vedajaks on üks või mitu koera.
Jalgrattavedu ja lõpuks veel Koerajooks.
 
Päästendus
Samuti üha rohkem populaarsust võitev ala, mille koordineerimisega tegeleb vastloodud Eesti Päästekoerte Ühing. Sellel alal tegeleb koer inimeste otsimisega, kes ise endast märku ei suuda anda. Ühe näitena võib tuua varingute käigus rusude alla mattunud inimeste otsimine. Päästendus on valgete lambakoerte seas vast üks kõige enam harrastatud ala maailmas.
 
Karjatamine
Lammaste karjatamine, mis on samuti maailmas suhteliselt levinud aga Eestis selle harrastamisega aktiivselt ei tegeleta.
 
Vetelpääste
Üks väga huvitav ala on kindlasti vetelpääste. Vetelpääste võistlustel on viis klassi: juunioriklass (JUN), sobivusvõistlus (SO), algklass (ALG), avaklass (AVA) ja võitjaklass (VÕI). Vetelpääste koosneb elementidest nagu näiteks hüpe paadist, eseme toomine, paadi vedamine kaldale, uppuja päästmine.
 
Koertenäitused
Lisaks kuulub kindlasti harrastuste alla ka koeranäitus, mis on maailmas vägagi populaarne ning tõenäoliselt kõige laiema kandepinnaga koeraharrastus üldse. Algselt olid koeranäitused loodud selleks, et hinnata koera kui isendi tõule vastavust. Tänaseks on aga sellest välja kujunenud tõsine harrastus. Koerte näitustel hinnatakse koerte välimiku vastavust standardile, kuid see ei ole mitte kõik. Selle jaoks, et võita peab ka peale hea koera olema veel hea koera näitaja. Mida suurem on konkurents ja ühtlasem koerte kvaliteet seda rohkem loeb koera esitamine. Kuidas on võimalik valida näituse kaunimat koera mitmekümne erineva tõu hulgast, kus kõik on väga head isendid? Koera efektselt esitlemine ja mänguilu on see, mis sellisel tasemel välimiku võistlustel lõpuks loeb.
 
Võimalike koeraharrastuste loetelu võiks veel jätkata, kuid nagu näha on harrastusalasid väga palju nii et sobiliku peaks leidma endale iga inimene. Ja iga ala on võimalik harrastada nii lihtsalt huvi korras ja lõbusa ajaveetmisena kui ka päris spordina.
 
Valge Lambakoer on töötav seltsikoer, sõbralik laste vastu, taibukas ja kiire õppija, võõraste vastu umbusklik, valvas ja tähelepanelik valvekoer. Palju kasutatakse Valget Lambakoera pimedate juhtkoerana ja teraapiakoerana. Oma iseloomu tõttu sobib ta selleks ideaalselt. Samas on Valget Lambakoera võimalik leida päästeüksustest, politseist ja teda on kasutatud isegi sõjas. Valgeid Lambakoeri on IPO3 ja SchH3 tiitlitega jms. Nende seas on palju filmistaare, agility ja flyballi koeri ning neid on kasutatud isegi kelgukoertena.