Päritolu: Sveits

Kasutus: Pere- ja seltsikoer, silmatorkava lastesõbralikkusega, tähelepanelik valvur, rõõmsameelne ja õpihimuline töökoer.

FCI Klassifikatsioon: Rühm 1 Lamba- ja karjakoerad (välja arvatud šveitsi alpi karjakoerad). Alarühm 1 Lambakoerad. Töökatseteta

Lühikene ajalooline ülevaade:

Ameerikas ja Kanadas arenesid valged lambakoerad iseseisvalt omaette koeratõuks. 70ndate alguses imporditi esimesed loomad Sveitsi. Ameerikast pärit isast „Lobo“, sündinud 5. märtsil 1966, võib vaadata kui tõu esiisa Sveitsis. Kombinatsioonidest selle Sveitsis registreeritud isase ja hiljem USAst ning Kanadast imporditud koertega sündinud valged lambakoerad levisid ajapikku arvukalt üle kogu Euroopa, kus neid on käesoleval ajal põlvkondade kaupa puhtalt aretatud. Seepärast saigi neid koeri alates 1991. aastast uue tõuna Sveitsi tõuraamatusse (Schweizerischen Hundestammbuches SHSB) kanda.

Üldmulje:

Jõuline, hästi lihaseline, keskmise suurusega, püstiste kõrvadega, kahekihilise karvaga või pika kahekihilise karvaga valge lambakoer, kellel on venitatud formaat, keskmise raskusega luustik ja elegantne, harmooniline kehakuju.

Olulised proportsioonid:

Mõõduka pikkusega venitatud nelinurga formaat. Kerepikkuse (mõõdetuna rinnakutipust kuni istmikunukini) suhe turjakõrgusesse = 12 : 10.

Vahemaa laubalõikest ninapeeglini on veidi pikem laubalõike ja kuklakühmu vahelisest vahemaast.

Käitumine/iseloom:

Temperamentne, mitte närviline, tähelepanelik ja valvas; võõraste suhtes aeg-ajalt veidi eemalehoiduv, mitte kunagi aga kartlik või agressiivne.

Pea:

Tugev, kuiv ja kaunilõikeline ning kerega sobiv. Nii pealt- kui külgvaates kiilukujuline. Lauba ja koonu ülaprofiili jooned on paralleelsed.

Peapiirkond:

Kolju: Vaid veidi kumerduv, markeeritud laubavagu.

Üleminek laubalt koonule: Mõõdukalt väljendunud, kuid selgelt märgatav.

Näopiirkond:

Ninapeegel: Keskmise suurusega, soovitavalt musta pigmendiga; lubatud on ka kirju nina ja valastunud ninapigment.

Koon:

Tugev, koljuga võrreldes suhteliselt pikk; ninaselg ja koonu alajoon on sirged, ninapeegli suunas teineteisele veidi lähenedes.

Mokad:

Kuivad, tihedalt liibuvad, soovitavalt täies ulatuses mustad.

Lõuad/Hambad:

Tugev ja täiskomplektne käärhambumus, kusjuures hambad väljuvad lõualuust otse.

Silmad:

Keskmise suurusega, mandlikujulised, veidi viltused, värvilt pruunist kuni tumepruunini; tihedalt liibuvate silmalaugudega; laugude servad soovitavalt mustad.

Kõrvad:

Kõrge asetusega, püstised, parelleelselt ettepoole suunatud, suured, venitatud kolmnurga kujulised, tipust ümardunud püstkõrvad.

Kael:

Keskmise pikkusega, hästi lihaseline ja kerega harmooniliselt ühilduv, ilma kurgualuse lotita; elegantselt kaarduv kuklajoon kulgeb katkematult suhteliselt kõrgel kantud peast kuni turjani.

Kere: Jõuline, lihaseline, keskmise pikkusega

Turi: Rõhutatud.

Selg: Horisontaalne, tugev.

Nimme (lanne): Tugeva lihastikuga.

Laudjas: Pikk ja keskmise laiusega, sabajuure suunas sujuvalt laskuv.

Rind: Mitte liiga lai, sügav (ca pool turjakõrgusest), küünarnukkideni ulatuv; ovaalne, kaugele taha ulatuv rinnakorv, märgatav eesrind.

Alajoon ja tühimik: Trimmis, sale tühimikupartii; mõõdukalt ülestõmbunud kõhujoon.

Saba :

Kogu ulatuses tiheda karvaga kaetud saabelsaba, mis veidi aheneb tipu suunas; üsna madala asetusega, vähemalt kannaliigeseni ulatuv; rahuolekus rippuv või viimase kolmandiku ulatuses kergelt üles kaardunud; liikumisel kantud kõrgemal, kuid mitte seljajoonest üle ulatuvalt.

Jäsemed: Tugevad, püstised, keskmise jämedusega.

Esijäsemed: Eestvaates sirged; vaid mõõduka laiusega seis; küljelt vaadates hästi nurgitunud.

Õlad: Pikad ja hästi kaldus asetsevad labaluud; head nurgad; kogu õlavööde on tugeva lihastikuga.

Õlavarred: Piisava pikkusega, tugeva lihastikuga.

Küünarnukid: Hästi liibuvad.

Küünarvarred: Pikad, sirged ja püstised.

Kämblad: Tugevad ja vaid veidi kaldu asetsevad.

Tagajäsemed: Keskmise pikkusega, tugeva lihastikuga. Tagantvaates sirged ja paralleelsed, mitte liiga laia seisuga; küljelt vaadatuna hästi nurgistunud.

Reied: Keskmise pikkusega, tugeva lihastikuga.

Sääred: Keskmise pikkusega, kaldu asetsevad, tugevate luude ja hea lihastikuga.

Kannaliigesed: Jõulised, hästi nurgitunud.

Pöiad: Keskmise pikkusega, sirged, püstised. Lisavarbad peavad olema eemaldatud (välja arvatud maades, kus lisavarvaste eemaldamine on seadustega keelatud).

Käpad: Ovaalsed, tagumised käpad esimestest veidi pikemad; tihedalt liibuvad ja hästi võlvunud varbad; tugevad, vastupidavad, mustad käpapadjandid, soovitavalt tumedad küüned.

Liikumine:

Rütmikas liikumine, ühtaegu nii hoogne kui ka vastupidav; kaugele ette ulatuv esisamm ja jõuline tagatõuge; ulatuslik ja kergejalgne traav.

Nahk:

Ilma voltideta, tumeda pigmendiga.

Karvkate

Karv: Keskmise pikkusega, tihe, hästi liibuv kahekihiline või pikk kahekihiline karv, rikkalik alusvill on kaetud tugeva, sirge okaskarvaga; koon, nägu, kõrvad ja jalgade esiküljed on lühema karvaga ; kuklas ja ja jalgade tagakülgedel on karv veidi pikem. Lubatud on veidi laines karm karv.

Värvus: Valge.

Suurus ja kaal:

Turjakõrgus:

Isased 60 – 66 cm

Emased 55 – 61 cm

Kehakaal:

Isased ca 30 – 40 kg

Emased ca 25 – 35 kg

Tüüpilisi koeri ei tohiks ainult kerge üle- või alamõõdu pärast diskvalifitseerida.

Vead:

Kõiki kõrvalekaldeid eeltoodust tuleb lugeda vigadeks, mille aste sõltub otseselt kõrvalekalde ulatusest.

Kerged vead:

Mõningane ulukivärvus (kollaka või hirvepunase tooni mõningane läbikumamine) kõrvaotstes, seljal ja saba pealmisel küljel.

Laiguline pigmendipuudus ninapeeglil, mokkadel ja/või silmalaugude servades.

Rasked vead:

· Jässakas üldmulje, liiga lühike kehaehitus (ruudukujuline formaat).

· Vastupidine sootüüp.

· Rohkema kui kahe PM1 puudumine. M3 võib jätta tähelepanuta.

· Lontis, tipust lontis või voldiliselt murdunud kõrvad.

· Järsult laskuv ülajoon.

· Rõngas saba, jõnksuga saba, konksuga saba, rippuv saba.

· Pehme, siidine kattekarv, laineline, lokkis, kerele mitte liibuv karv; ilmne pikk karv puuduva alusvillaga.

· Märgatav ulukivärvus (kollaka või hirvepunase tooni märgatav läbikumamine) kõrvaotstes, seljal ja saba pealmisel küljel.

Diskvalifitseerivad vead:

· Argus, agressiivsus.

· Üks või mõlemad silmad sinist värvi, väljapungituvad silmad.

· Entroopium, ektroopium.

· Üle-, ala- ja malehambumus.

· Täielik pigmendi puudumine ninapeeglil, mokkadel ja/või silmalaugude servades.

· Täielik pigmendi puudumine nahas või käpapadjanditel.

· Albinootilisus

MÄRKUS: Isastel peab olema kaks nähtavalt arenenud ja täielikult munandikotti laskunud munandit.

Maret Kärdi tõlge

saksakeelsest originaalist, jaanuar, 2003

heaks kiidetud EKL juhatuses 11.09.2003 protokoll nr 11